Alguses ei saa vedama, pärast ei saa pidama..

No täpselt nii see oli.

Jäneda laagrit ei tule.. Millest on mul niii kahju. Mul olid juba kõik mõtted ära mõeldud, et mis tuleb ja mis mitte. Aga see selleks.
Koolis läks enam-vähem. Tunnistusele tuleb palju neljasid.. Jube. Arvasin, et saan füssa ka lõpuks viie.. Eiiiii. Nojah. Siis käisin täna koolis arstijuures oma põlvega. Saadeti perearsti juurde ja sealt edasi kirurgi juurde.
Talli läksin, siis võtsin Tirtsu koplist ning asusin teda jälle puhastama. Ta ei seisnud absull paigal, koguaeg rahmeldas. Kui oheliku külge panin, siis oli paigal nagu mõni monument. Normal. Läksin siis sõitma, ja kohe kui koppel ära lõppes, siis edasi ei lähe. No kuidagi saime edasi, siis jäi jälle seisma ja ma sain juba päris pahaseks ta peale. Lõpuks saime üle tee ja siis läks juba lihtsamalt. Kui Bogensite juurest olime mööda läinud, siis seal vahepeal tõmbles ning vanaema juures jäi ka lihtsalt seisma ja ei edasi ega tagasi. ^o) Mingi valemiga sain ta liikuma ja edasi läks normaalselt. Käisime Sinivoore mäe juures ja Peeri sildi juures. Tädi tuli vahepeal vastu, siis muljetasime natuke ja.. Aga üldiselt 'trenni' lõpus olid üleminekud juba paremad ja istakut kuulas paremini. Alguses tormas pea laiali ja jooksis alt ära. Alguse asi ;) Ja kusjuures, mu põlv (!!) läks ratsutamisega palju paremaks.. Kui sadulast maha tulin ja ringi lippasin, siis ei olnud tundagi, et sellega midagi viga oleks. Ainult pärast kui kükitasin, siis oli valus. Tegijatel ikka juhtub (: