Käisime jalutamas. :)

Tere siis ka. Täna läksin kohe peale kooli Peerile, käisin korra kodunt veel läbi. Alguses, kui talli jõudsin ei teadnud, millest alustada. Viskasin hobustele veidi heina ja siis tegin boksi korda. Kui see tehtud möllasin tsipa hobustega ja Dollu nii pakkus ennast mulle, et käisin jooksuga tallis ja võtsin päitsed-oheliku ning läksime aiast välja. Btw, Dollu pressis end läbi värava ja see läks katki. Psäähää, selline vedruga kinnitus oli R.I.P! Küna on ta ka suutnud juba veidi ära lõhkuda. Kinnituselt on üks kruvi ära kadunud ja see logiseb veits. A igastahes, läksime jalutama. Alguses oli nii tore ja värki, kuni me koplini jõudsime ja ta avastas, et oi hobuseid ei ole -.- Siis kõndisime kaks sammu edasi-üks tagasi meetodil kuidagi edasi ja Dollu hirnus nagu ma ei tea kes. Varsti oli Tigris ja Kalla ka platsis ja sai rahulikult edasi minna, kuni kopli lõpuni, seal oli väike paanika, aga leib mõjub iga kord.. 8-D Läksime vanaema juurde ja tagasiteel oli veidi kärsitu ja tormakas. But i have to deal with it. Tegime traavi ja puha, ilusti jooksis. Viskasin ta mingi aeg koplisse ja siis hakkas tramburai pihta, kolmekesi lasid nagu ratta peal. 5 min järjest panid traavi-galopi segu ja hetkeks imestasin, et miks ta küll rajal enam ei jookse.. :D Ulme. Ma juba hakkasin muretsema, et nad jooksevad segaseks ennast, vilistasin ja kõik kolmekesi tegid kohe kannaka ning jalutasid värava juurde. Lasin mõned lonksud juua võtta ja kärmelt korjasin ämbrid eest. Viskasin veel heina ja panin Dollule fliisika peale ning hiljem, kui enam ei hingeldanud panin ämbrid ette tagasi ja siis võtsid ka ainult paar lonksu. Nad jäid üsna rahulikuks ja ma vahetasin tallis riided ning võtsin papsiga ühendust..
Nädalavahetusel sai Dollu omale kraami juurde: uus veinipunane ohelik, sadula/valjaste hooldusvahend, sööt mineraalidega, söödakopsiku ja siis oli vist kõik. Rääkisin ka isaga saepurust, ja nüüd tuli meelde, et ma unustasin talle kotid üle lugeda.. *.* Aga igastahes, põhku on, aga mul on vaja midagi boksi 'auku' ka panna ning varsti toome vb mulda juurde sinna. Turjaskeemi ma täna jälle ei 'jõudnud' teha. No läks meelest. Ma kirjutan punaselt otsaette omale varsti, no selline ei anna olla :D Homme käin Hagbardi juures ka ussirohujahil, koolile hea lähedal (H).

Okei, porgand teie kabjalistele!

Hei.

Eile käisin tallis ja toimetasin hobustega. Aga ma võtsin ennast praegu, arvutitunnis kätte ja otsisin selle banaaniteema üles, kui kedagi peaks veel huvitama. http://www.hobune.pri.ee/foorum/viewtopic.php?f=8&t=823&hilit=kapsas&start=30 Selle lehekülje lõpus.
Ja tekitamisest- kui nüüd ilmad peaksid tuulised, külmad, sajused olema, lasen hobsikule teki selga panna. :)

Helloo.

Pole ammu kirjutanud.
Kõik on läinud endistviisi iga päev tallis käies ja boksi puhastades. Praegu oleme täielikult puhke-režiimil. Jalg tundub ka ilusti paranenud olevat. Aga üks asi on kohe väga paha. Tips köhib, ja päris tihti olen kuulnud teda köhimas. Ei tea kas see on külmast või heinast? Ma ei usu, et heinast, kuna väljas olles ei ole ju tolmav hein. Ja peale vee joomist köhib ka vahest.. Mis peab teda nüüd miinus kraadidega tekitama äkki?! 8-) Karv tal ju nii paks pole. Eile avastasin ka seda, et ta on veidi kleenukesemaks jäänud. Ja üks asi, mis mind veel häirib on see, kuidas ta oma poksi ei salli. Põhu tambib nii palju alt ära kui võimalik. Keskelt on peaaegu, et tühipaljas maa. Ükskord, see oli.. mm.. neljapäeval vist, läksin talli ja hobsud olid mingitel segastel asjaoludel sees ja tips tudis. Vups oli püsti, kui ma teda veidike piilusin. Viskasin natuke sööta ette talle ja viisin hobused õue. Nüüd on magav-Dolli ka ära vaadatud.
Sadulaga on nüüd selline lugu, et kui olen turjaskeemi ära teinud (2 korda olen juba teinud ja nüüd läheb kolmas kord veel xd ) siis saan teada tulevase sadula mõõtmed ja siis saab hakata sadulat otsima ja ostma. Ja ''vana'' sadula panen siis müüki. Isn't it sad, or what?!

Uus eesmärk.

Enam EI anna maiustusi käest. Ainult künasse, maha, heinasisse, mis iganes, aga mitte käest!


;)

Banaanihullus.

Täna, kui viis tundi ära oli lõppenud, mõtlesin, et täna võiks DOlluga ette võtta. Nii kui ma kooliuksest välja olin saanud, tuli mõttesse ainult üks sõna- 'mkmmm'. Külm on ja ei viitsi ei mina, ega ka hobune pingutada ja las olla. Sõitsime issiga talli ja hobused tammusid tiigiääres edasi tagasi ja ootasid pingsalt kas puhast heina või sissetulekut. Tegin kiiruga boksi ära ja tassisin põhu boksi. Issile andsin käsu jääkaas aukudelt ära võtta. Issi toksis seal tiigipeal ja Dollik oli tal tagumikus kinni. Täiega ootas, kuni paps ära tuleb sealt. Samal ajal ajas Tigris Dolli muidugi minema ja Doll hüppas peaaegu, et isale peale. Omg. Aga, muidugi ta püüdis täiest jõust sealt terve nahaga pääseda. Jõid sealt ja ainult Doll, teised ei näidanud erilist huvi selle vastu. Mingi aja pärast viisin neile topi heina ja siis hakkas tamburai pihta. Voorisid edasi-tagasi-edasi-tagasi, kiusasid üksteist ja tegid niisama energiaringe. Siis tuli mul meelde, et ma võtsin ju banaani kaasa. Käisin hopshops tallis ja läksin Dolllu juurde. Andisin igaleühele alguses proovimiseks tükikese. Tigris võttis banaanitüki suhu, nätsutas natuke aega ja nii see sealt lendas. Dollu lasi vist terve tüki tervelt alla, sest et ta vaatas valguskiirusel mulle jälle otsa ja ootas järgmist tükki. Samuti andsin ka Kallale, aga tema tõmbas oma näo eest ära ja ei olnud huvitatud sellest. Dollu sai lõpuks endale terve banaani ja peaaegu pool minu sõrmest. Ja pealekauba tahtis ta mind ahnusest alla ka ajada! :D Rohkem midagi ei teinudki ja läksin sõitma.

Here we go again..

Kõik päevad olen tallis käinud, tubli mina. Eile lasin hobused sisse, läksin tegin värava lahti ja talli uks ja boksi uksed olid lahti ning Doll jooksis esimesena galopis boksi. Irv :D Tigris läks ka mingi esimest korda vist otse boksi ja Kalla traavis noorukitele järgi. Boksiuksed kinni ja Kalla ja Tigris avastasid, et neil ei olnudki söödaämbrit söödaga boksis. Niuniu. Viskasin heinad ette ja jootsin ära, nagu alati.
Täna oli väga tihe päev, kuid tall mahtus päevaplaani ikka ära. Kell 1 oli hambaarst, peale seda ruttu koju, siis polikliinikusse seljavärki ja peale seda kohe maale, tegin linnariietega boksi ära ja viskasin tibule sööda (!) ja siis, kui boksi ära olin teinud ja kõik korda teinud ka heina ette. (Umbes 20-30 minuti pärast, ikka ja alati) jootsin hobused. Issi hoidis Dollut boksist väljas, kuni ma boksi tegin ja põhku tassisin. Samal ajal vastik Tigris koguaeg hammustas Dollut pepust ja siis võttis heinatuusti ja hõõrus sellega ta tagumikkku :D irwirwirw. Vahepeal oli hiir minu söödakotti läinud ja krabistas seal, lõpus oli ta sealt välja lennanud.. Kui autosse istusime ja empsile järgi läksime, ütles mamps, et me oleme ikka päris kõva tallihaisuga.. Homme jälle ja kui ma ei unusta, siis võtan banaani ka kaasa! :d

2. jaanuar

http://toru.ee/view/94f3d2ac5720

Täna käisin niisama tallis ja arst vist ei tulegi.. Aga chillmöll video on :D

Vigade leidmine, nende põhjus ja lahendus.

Kuna Ann tegi meist eile pilte, siis nende pealt on mõned vead näha.. Kõige parem oleks teha video minu trennist ja siis kellelgi targemal lasta kommenteerida ja need head ja vead omale kõrva taha panna, et järgmine kord paremini teha. Üritan teha ülevaate piltidest ja minu vigadest ja värkidest.

nii. Sellelt pildilt on näha, et käte asend on ilmselgelt täiesti vale. Käed peaksid asuma all pool ja kehale isegi lähemal. Sadulas peaksin natuke eespool istuma (minu tüüpiline viga, istun taga ja säär läheb ette)
Üks ratse londib, pidevalt kaotan ratsmed ära nisanäpp ja hobune on läinud liiga tempokaks, kuna terve trenni vältel üritasin saada normaalset, hea tempoga traavi, mis meil vahetevahel ka välja tuli, kuid üsna pea ununes. Trenni ajal sõitsin alguses bitlessidega ja siis vahetasin need suuliste peale. Vahe oli tuntav, kohe mitte, aga hiljem küll. Suulistega oli ta minumeelest tormakam ja kuidagi närvilisem, ta kadus mul alt ära ja läks galoppi. Kui bitlessidega ta vahepeal lõdvestus, siis suulistega oli pea koguaeg püsti.

Aga, meie peatused on läinud juba ilusamaks ja paremaks. Sellel pildil ei ole küll kõik neli jalga ilusti, nagu ühes korralikus peatuses peaksid olema, aga teistel peatusepiltidel on ilusti.
Üks meie probleem on ka see, et traavis ei võta me mõningaid pöördeid ilusti välja. Ma ei tea, kas asi on liigses kiiruses ja selletõttu on tal halvem pöörata (?) või milleski muus.
Täisistakut on mul veel raske seal seljas teha.
Rohkem ma ei oska kommenteerida, kui kellelgi midagi lisada on, p a l u n lisage. Ma tahan igatpidi targemaks saada, sest et me suudame õige käitumisviisi korral Dolliga areneda.

Ülejäänud selle trenni pildid on: http://fotoalbum.ee/photos/annLoogish/sets/663855?page=3&seek=1

Esimene 2009. aasta päev.

Tänane päev algas kuidagi kurvalt, tuju oli suhteliselt nullis, väga unine olin. Helinaga olime suhteliselt vaikselt ja natukese aja pärast läksime juba talli. Viskasin Dollile teki peale, kuna õues oli väga jäine ja lõikav tuul. Hellu hakkas Fritzuga mängima. Hobused õue ja neile Kalla ja Dolli boksist saadud hein ette. Kolmekesi jooksid ja näksisid üksteist koguaeg. Tegin boksid tühjaks. Mõne aja pärast läksin tädi juurde sööma ja mõned minutid peale viiite olin jälle tallis tagasi. Panin Tigrisele müsli ja Kallale ning Dollile müsli ja kaera segud ette ja läksin tüdrukutele järgi. Ohelikku ega midagi ma kaasa ei võtnud ja vilistasin. Nägin, et Dollu hakkas kõndima. Vilistasin natuke intensiivsemalt ja ta võttis traavi üles ning pea kohe oli ta galopis ja põrutas väravast natuke mööda ja pani ABS- pidurid peale. Teda üksi ei saanud talli lasta ja vilistasin veel veidi, et Tigris ja Kalla ka tuleks. Tigris tuli kohe kohe ja sama kiiruga. Täpselt sama moodi pani blokki ja põrutas väravast veidi mööda. Kallal läks natuke aega, aga peagi oli tema ka seal. Tegin värava lahti ja Tigris rammis väravamulgust läbi. Jooksin siis ees talli, aga Tigrisel on mingid tuurid peal, et enne peab koera õrritamas käima ja niisama ringi jooksma. Esimesena tuli talli Kalla ja issi ajas ka Tigrise sisse. Ja nüüd küsimus- kuhu jäi Doll? Dollik oli kuidagi pikkade juhtmetega ja arvas, et värav on kinni ja ei julenud välja tulla. Jooksin kiiresti tema juurde ja juhatasin ta lakkapidi väravast läbi ja õlg-õla kõrval jalutasime ka temaga talli. Kõik kolmekesi matsutasid oma sööda kallal ja samal ajal võtsin Dollult teki seljast. Issi käis vett toomas ja mina vaatasin Dollu jala üle. Nüüd peab ootama, kuni see ikka täiesti ära paraneb, kuna see on seal sõrgatsi juures ja pideva liikumise all, eriti lume sees ja see tirib sealt kooriku ära. Liiga libe on ka ja selle sadulaga ei taha eriti sõita. 20 min pärast viskasin heinad ette ja peagi asusime kodu poole.

Kuna paljud tegid 2008 aasta kokkuvõtte, otsustasin ka mina, et see on päris hea asi.

Jaanuarist kuni septembrini käisin regulaarselt Toila tallides Actoriga tegelemas. Juuni kuus käisin Jäneda laagris, kus sõitsin huvitavat värvi märaga nimega Alondra ja supertubli noormära Agrandega, raskeveo-tüübilise märaga Romantika ja ka tori mära Plikaga. Õppisin palju ja minu arengut tunnustas ka treener Maire. Minu eesmärgiks Actoriga oli sõita palju istakuga ja hüppamine uuele tasandile viia. Suve lõpupoole suutsime me juba suhteliselt talutavalt ainult nööriga sõita, kuigi juhtimine oli veidi nigelavõitu. Koplis jalutas ta mulle vastu ja ma võin öelda, et meie vaheline usaldus oli saavutatud. Suutsin selle paksu poniga hüpata meetrit ja proovisime ka kõrgemat, aga minumeelest jäi ikkagi meeter me piiriks, mis on tema kohta super. Käisime Toilas Kaukaasia päeval, kus passisime suht mõttetult, aga tore oli. Sõitsin ka natuke aega Vaderiga ja temaga saime ka 80 cm hüpatud, mis oli ka wow. Käisin Loksa stlustel, pealtvaatajana. Alguses pidin võistlema ristand märaga Hawannah, kuid kui tuli välja, et tüdruk on tiineks jäänud pidime selle mõtte maha matma ja mulle pakuti sama talli täkku, Rob Roy'd. Aga.. Robiga ei sõidetud viimasel nädalal üldse ja võistluspäeval, kui Laura temaga sõitis, ei soovinud me siiski võistlustele minna, sest see oleks puhas enesetapp olnud. Loksa võistlus läks enam-vähem. Kuigi korralduses oli palju vigu ja arvestada sellega, et enamuse sellest korraldas Mari, siis see oli ju rohkem kui küll! Ma loodan, et see ka järgmisel aastal toimub ja korralikumalt. :) Septembri lõpus avastasin end hobuseomanikuna ja nii ma siis olen.. Õnnelik. :)