Esimene 2009. aasta päev.

Tänane päev algas kuidagi kurvalt, tuju oli suhteliselt nullis, väga unine olin. Helinaga olime suhteliselt vaikselt ja natukese aja pärast läksime juba talli. Viskasin Dollile teki peale, kuna õues oli väga jäine ja lõikav tuul. Hellu hakkas Fritzuga mängima. Hobused õue ja neile Kalla ja Dolli boksist saadud hein ette. Kolmekesi jooksid ja näksisid üksteist koguaeg. Tegin boksid tühjaks. Mõne aja pärast läksin tädi juurde sööma ja mõned minutid peale viiite olin jälle tallis tagasi. Panin Tigrisele müsli ja Kallale ning Dollile müsli ja kaera segud ette ja läksin tüdrukutele järgi. Ohelikku ega midagi ma kaasa ei võtnud ja vilistasin. Nägin, et Dollu hakkas kõndima. Vilistasin natuke intensiivsemalt ja ta võttis traavi üles ning pea kohe oli ta galopis ja põrutas väravast natuke mööda ja pani ABS- pidurid peale. Teda üksi ei saanud talli lasta ja vilistasin veel veidi, et Tigris ja Kalla ka tuleks. Tigris tuli kohe kohe ja sama kiiruga. Täpselt sama moodi pani blokki ja põrutas väravast veidi mööda. Kallal läks natuke aega, aga peagi oli tema ka seal. Tegin värava lahti ja Tigris rammis väravamulgust läbi. Jooksin siis ees talli, aga Tigrisel on mingid tuurid peal, et enne peab koera õrritamas käima ja niisama ringi jooksma. Esimesena tuli talli Kalla ja issi ajas ka Tigrise sisse. Ja nüüd küsimus- kuhu jäi Doll? Dollik oli kuidagi pikkade juhtmetega ja arvas, et värav on kinni ja ei julenud välja tulla. Jooksin kiiresti tema juurde ja juhatasin ta lakkapidi väravast läbi ja õlg-õla kõrval jalutasime ka temaga talli. Kõik kolmekesi matsutasid oma sööda kallal ja samal ajal võtsin Dollult teki seljast. Issi käis vett toomas ja mina vaatasin Dollu jala üle. Nüüd peab ootama, kuni see ikka täiesti ära paraneb, kuna see on seal sõrgatsi juures ja pideva liikumise all, eriti lume sees ja see tirib sealt kooriku ära. Liiga libe on ka ja selle sadulaga ei taha eriti sõita. 20 min pärast viskasin heinad ette ja peagi asusime kodu poole.

Kuna paljud tegid 2008 aasta kokkuvõtte, otsustasin ka mina, et see on päris hea asi.

Jaanuarist kuni septembrini käisin regulaarselt Toila tallides Actoriga tegelemas. Juuni kuus käisin Jäneda laagris, kus sõitsin huvitavat värvi märaga nimega Alondra ja supertubli noormära Agrandega, raskeveo-tüübilise märaga Romantika ja ka tori mära Plikaga. Õppisin palju ja minu arengut tunnustas ka treener Maire. Minu eesmärgiks Actoriga oli sõita palju istakuga ja hüppamine uuele tasandile viia. Suve lõpupoole suutsime me juba suhteliselt talutavalt ainult nööriga sõita, kuigi juhtimine oli veidi nigelavõitu. Koplis jalutas ta mulle vastu ja ma võin öelda, et meie vaheline usaldus oli saavutatud. Suutsin selle paksu poniga hüpata meetrit ja proovisime ka kõrgemat, aga minumeelest jäi ikkagi meeter me piiriks, mis on tema kohta super. Käisime Toilas Kaukaasia päeval, kus passisime suht mõttetult, aga tore oli. Sõitsin ka natuke aega Vaderiga ja temaga saime ka 80 cm hüpatud, mis oli ka wow. Käisin Loksa stlustel, pealtvaatajana. Alguses pidin võistlema ristand märaga Hawannah, kuid kui tuli välja, et tüdruk on tiineks jäänud pidime selle mõtte maha matma ja mulle pakuti sama talli täkku, Rob Roy'd. Aga.. Robiga ei sõidetud viimasel nädalal üldse ja võistluspäeval, kui Laura temaga sõitis, ei soovinud me siiski võistlustele minna, sest see oleks puhas enesetapp olnud. Loksa võistlus läks enam-vähem. Kuigi korralduses oli palju vigu ja arvestada sellega, et enamuse sellest korraldas Mari, siis see oli ju rohkem kui küll! Ma loodan, et see ka järgmisel aastal toimub ja korralikumalt. :) Septembri lõpus avastasin end hobuseomanikuna ja nii ma siis olen.. Õnnelik. :)