Pühapäev on tore päev.. mõnikord.

Alustame sellest, et laupäeval seadsin omale kindla sihi- pühapäeva hommikul tahan ratsutama minna ja asi ants. Ja nii oligi. Hobuse seadsin valmis, seekord ei teinud üldse kurja nägu sadulamisel. Tegin täna kindluse mõttes jälle veidi kordet ette, kuid see oli samm siia, ja samm sinnapoole. Issi aitas mu selga ja hakkasime meie maja poole liikuma. Kalla ei tahtnud seekord aga üldsegi kaasa tulla, paps ajas teda veidi aega taga. Igastahes, mingiaeg jõudsime Peebu tallu. Läksime siis eelmise aasta platsi peale ja palusin issil ühe takistuse sinna vedada. Alguses latist üle, siis lõpuks saime kuni 60 umbes, sest Kalla otsustas ära minna ja meid järgi mitte oodata ja Dollu läks mõnusalt segi, hakkas küünaldama ja perutama. Vanaema oleks mul peaaegu südamerabanduse saanud sellist vaatepilti nähes :D Tagasiminek oli veits närviline, sest naaber trimmerdas ja teise naabri penid olid lahti. Muud ma ei jaksa rohkem krijutada, plaan kolmapäeval sõita.
Pakaa