Hobufoorumis on kerkinud üles teema, kus arutatakse loomakaitse nõrkuse üle ja üldse..
Sellest tingituna rändasid minu mõtted üleüldisele loomakaitsele. Mitte ainult hobuste alal. Seejärel tuhnisin natukene netis..
Koera näljutanud naine sai 180 tundi üldkasulikku tööd ja 5 aastaks võeti loomapidamiseõigus ära. Koera ära kägistanud ja seejärel uputanud mees sai kuus kuud vangistust (millest tuleb mingi osa reaalselt ära kanda) ja 5 aastat loomapidamiskeeldu. See mees on esimene, kes läheb loomapiinamise eest vangi. Samuti oli juttu Neeme külas elavas perest, kelle koer oli 3-4 aastat 'kuuri taga' ketis olnud ja kett oli talle kaela kasvanud. K.Prants õigustas seda sellega, et koera polnud enam vaja ja seetõttu jäeti 'unarusse'.. Ja neilt võttis loomakaitse looma ära ja muud midagi.. See on lihtsalt kohutav, kui nõrk see kõik on. Ja paljud juhtumid lõppevad looma surmaga ja seejärelgi on karistus sama nõrk kui saadakse taskuvarguste eest.. See on mõrv (?!) Samahea, kui inimese tapmise eest saaks inimene rahatrahvi ja kõik.. Ja tavainimene ei saa selle vastu midagi teha. Kurb..
Varjualused vol 1
8 months ago
4 comments:
Ega inimese tapmise eest saab ka max 10 aastat , ja kui tubli oled, saad viie aasta pärast välja. Ja kui mina eesti loomakaitsest hakkan mõtlema, siis sellest ei räägita pmst üldse. Aind maurtaudi vaktsineerimine tuleb meelde , ja kõik. Et loomakaitse eesotsa peaks saama mõni inimene, kes jõuab kõikjale, sh ka rangemad seadused teha. Ja loomi peaks kontrollitamas käima, mitte aind kutse peale välja sõitma (kui sedagi. ;)
Ja kõige kõige kõige parem asi, mis sa loomakaitse heaks saaksid teha, on kirjutada oma arvamusest ajalehes. Kasvõi Põhjarannikus. Ja juba see paneb inimesi mõtlema (poonusena :D: seda loevad väga paljud siinkandi inimesed, niiet 1/15-dik eestlastest oleksid sinu arvamusest teadlikud ;)).
Mina pole hea kirjutaja :D Selline tunne nagu elas mingis naiivses keskkonnas, ühe korra tegi, saab natuke karistada, ah, küll õpib oma vigadest ja enam ei tee.. mõttetu..
Lihtsalt kui hakata seda meedias kajastama, siis inimesed hakkavad sellele rohkem mõtlema. Ma usun, et praegu inimesed ei tulegi selle peale, et äkki nende naabrikrants, kes iga õhtu haugub, on näljas või haige. Suht mõtet oleks sellest kuskil foorumis rääkida, kus kõik ütlevad "vot ongi", vaid tuleks just asi oma kätte võtta ja sellest lugu kirjutada. Ja loomakaitse juhatuse vms poole on ka suht mõtetu pöörduda. See teeks umbes välja, et las teised teevad, oma asi.
Post a Comment