muiduolemine.

Täna oli jälle talliskäik. Kuna mingi kella neljani olin koolis, siis talli jõudsin viiepaiku. Pidime maastikule minema Johniga, tema Saraga ja mina Frodoga (Winnu:D). Noh, vahetasin riided ruttu ära ja hobused koplist talli ja minek. Tallist lahkusime umbes kuueaeg. Jõudsime Täkumetsa vahele kui issi helistas, et ta kümne minuti pärast kohal.. Haha, säh sulle maastikut. Ruttu tagasi ja hobune kopli ja minek. Kadri sõitis veel edasi. Aga, meie kari on küll väga imelik. Doll ei ole üldse järjepidev. Alguses oli Tigrisega suur sõber, vägasuur. Terroriseeris koguaeg Kallat. Siis tulid Frodo ja Sara, alguses oli üks ilge kärts-mürts-pauk ja nüüd on Sara ja Nuku koguaeg üksteisel pepsis kinni ja ülejäänud kolm on mööda koplit laiali. No ei saa mina sellest hobusekarjapsühholoogiast aru. Jubekeeruline.
Igastahes, jõudsime me amigoga järelduseni, et, küll inimesed on naljakad. Mis jaoks on vaja iga trenn hüpata? Okei, ma saan aru, et hüpet treenitakse, lihvitakse janii.. Aga ega hobune ju seda ära ei unusta.. Kui üks trenn vahele jääb ilma hüppamiseta(!!!) No see on küll maailmalõpp. :D Ma tean, et ma imelik olen. Dolli on ikkagi vägakallis ja tubli. Uhh, adios!