Lõpuks 'sadulas'

Plaaan tüdrukule selga istuda, oli juba eile, aga kuna eile oli kole sombune ilm, siis tulid külmavärinad selga, kui pidin sõitmisele mõtlema. Kuid, täna ärkasin kindla teadmisega, et ma pean seda tegema.
Kella kolme-neljavahel olingi end juba Dollu selga sättinud, muidugi ilma sadulatta, ja üritasin seal siis midagi. Muidugi on ta pea kõik sõitmisekombed ilusti ära unustanud. Alguses ei saanud me hästi liikumagi. Muidugi oli süüdi selles see, et Tigris oli meie ees ja ei tahtnud üldse meid mööda lasta, isegi kui see oleks olnud mingitmoodi võimalik. Ajasin Tigrise liikuma ja liikusime heinakuhja poole. Saime sinna, ja jälle alguses- no ei liigu! Tee, mis tahad, aga ta ei liigu. Stekiga ma teda lööma ei hakka, suristasin sellega natuke, aga selle peale lidutati ainult kõrvu. Kohe alguses sain aru, et säärega surumisest pole abi, tugevamini surumisest veelvähem mitte. Muutub tundetuks, ja ta vehkis jalgadega ka, kui tugevamalt surusin. Siis hakkasin talle närvidele käima, et tal kopa ette viskaks. Harjutasime siis pea paremale-vasakule suunamist. Kui juba üsna mitu korda nii tehtud sai, astus ta lõpuks edasi. Saime hobustest eemale, ja jäi uuesti seisma -.- siis lisasin esijalgadele veits raskust- voilaa! liigub nagu õlitatult. Tips sai aru, et kõige parem on ikka minu meelejärgi olla ja siis saime ilusti peatuseid tehtud ja puha. Lõpp läks väga väga hästi ja ma olin õnnelik. Siiski ei unustanud ta kõike ära ja peatused olid superlux. Ta lõdvestas ennast väga hästi ja näis, et ma ei häirinud teda seal seljas väga palju. :))))))))))))