Big Doll.: 28. dets

Hommikul, kui silmad avasin ja läbi ruloo päikest silmasin, teadsin, et täna tuleb talli minna. Kui sisetunne ütleb, et ma tahan talli minna, eks siis tuleb minna ka, sest senimaani on siis alati kõik hästi läinud. Ja ega tänagi halvasti ei läinud.

Umbes kaheteist paiku jõudsin talli ja esimese asjana on mul kombeks alati boks ära teha. Mõnus, ainult 1 kärutäis ja saepuru jäi boksi veel. Tõin puhast saepuru natuke peale ja vaatasin, et pea 20 kotti on nagu niuhti jälle läinud. Mul läheb tavaliselt boksi veerand kotti. Mõtlesin, et mida edasi teha, kui saepuru otsa saab. Kas võtta see põhk kasutusele või ei. Ega sealt palju ei tulegi, sest pool palli läks juba koorimisega nurga taha. Keskelt oli ikka päris kole, sinna oleks pidanud juba alguses mingi kile vms peale panema, et ta nii koledaks ei läheks. Aga mis teha. Eks peab vaatama, mis sealt tuleb, kas esitada 'tellimus' saepurule või mitte.

Kui käru kakapatareisse viisin, siis kuulsin tamme poolt samme ja nägin, et Tigris sammub tiigi poole. Tüdruk tahtis juua. Kuna ilm oli ilus ja päike oli väljas, mis tähendab, et heledust oli ka piisavalt (mis muidugi minu digikal näha ei olnud) siis kasutasin võimalust üle pika aja ka mõned head pildid klõpsutada. Tegin siitpoolt ja sealtpoolt, mingid pildid sain. Fritz kappas ka ringi ja tõi igasuguseid puu-, lume- ja kivitükke mulle. Natukese aja pärast oli ka Doll platsis. Kahekesi kraapisid tiigivee jää alt välja ja jõid kohe ilusti. Doll võttis mõned sõõmud ja hakkas Fritzuga mängima/hüplema, ei teagi, mis sõna õigem oleks. Tegin ka neist pilti, aga ega sealt liikumise pealt midagi tulnud. Keegi võiks kunagi pildistama tulla..

Kadri tatsas ka väljas juba ja kui ma Fritzu hüpitasin üle takistuste, teatas ta mulle, et tema ja Tigris väljuvad 10 minuti pärast. No muidugi, läks neil kauem ja minul ja Dollil veel kauem. Plaan oli minna sadulateta maastikule jalutama. Heinakuhja pealt sain ma kuidagi Tipsile selga ja minek, Kalla vanatädike oli ka meiega kaasas. Ta on ikka tõsiselt vanaks jäänud, ei ole enam nii reibas ja samm on ka kohe teine. Aga nunnu on ta ikkagi.

Dolli on ikka väga kondine, peab teda natuke üles söötma. Eks tal mingid vitamiinivajadused ole vms. Ja ma ei usu, et see praegune sööt ka talle eriti sobiks. Aga eks näis.

Käisime vanaema juures ja tagasi. Vääga libe oli. Kui tagasiteel olime, tuli vanaema ja tädi ka meile vastu. Muki ja Nodi dilbendasid ka seal.

Kui jõudsime 'talliteele' siis Kalla oli veidike tahapoole jäänud ja Kadri hõikas ''Kallaaaaa! .... ja Nodi. '' See oli väga naljakas, kuigi praegu ta enam nii naljakas ei tundu 8)

Viskasime hobsud koplisse ja läksime tuppa sooja.

Täna muidu, kui ma Kadrit ootasin ja Fritzuga tegelesin, siis veidi õpetasin teda. Ta oli nii õnnelik, et keegi temaga tõsiselt tegeles. Minu esimene eesmärk oli, et ta ilusti lamaks. Esimese hoobiga ta aru ei saanud, aga teisel korral ta juba lamas ilusti, väga tark koir! Kuigi ma tean, et ühe päevaga peaks ikkagi ühe trikiga piirduma, siis ma ei suutnud homset päeva oodata ja proovisin järgi, et kas ta minu märguande peale jääb ühe koha peale istuma, kui mina samal ajal kaugemale nihkun- ja esimesel korral sai ta täpselt aru, mida ma soovin. See on uskumatu, ma poleks seda kunagi temast arvanud, aga kui temaga rohkem tegeleda ja mängida, siis peaks temast ikka väga tubli koer saama.