Mats ja maaühendus.

Täna on/oli vanaema sünnipäev. Kella kaheks läksime maale ja sealt edasi sõitsin ma talli, kus tegin 10 minutiga boksi ära ja panin hobuse valmis. Panin oma asjad kõik käru peale ja sõitsin koplisse, kuna ma ei viitsinud hakata seal boksis tõmblema, again. Päitsed pähe ja seisime ilusti, peaaegu. Tigris ja Kalla kolasid kärus, midagi nad sealt vist ära ei näpanud.. Kalla lükkas ühe korra käru ümber ja tegi kõik oma mokkadega lumisteks ja natukese aja pärast neid ei huvitanudki see käru. Panin tüdruku valmis ja panin ka uue valge sadulavöö. Läksime koplist välja ja jätsime vanadaami ja tigrisetüdruku koplisse. Läksin selga ja muidugi paigal ta ei püsinud, suulised panin seekord. Täna stekki ei võtnud ja Doll jäi mitu korda seisma ja ei kavatsenudki edasi liikuda. Läbirääkimiste tulemusel me ikkagi kuidagi läksime kaks sammu edasi-üks tagasi. Suundusime põllu peale. Taha nurka ei viitsinud minna, jäin heinapõllu peale. Hakkasin siis ristkülikukujuliselt traavi tegema, sellest ei tulnud midagi välja, sest see oli... kole. Võtsin suurema voldi ja ketrasin seal alguses sammus, kuni saime rahulikuks ja painde välja töötatud. Surusin rahulikule traavile, mis tuli alguses ka päris ilusti välja, kuid mõne sekundi pärast muutus jällegi koledaks rahmimiseks. Natuke ühe, natuke teistpidi. Proovisin ka täisistakus teha, aga suhteliselt raske oli seal olla, ma pole siiamaani ta traaviga harjunud. Kui säärega toetada üritasin, siis hakkas sisse vajuma ja üldse imelik oli. Sisse vajus ka ilma sääreta, aga siis veel rohkem, või ma kujutasin seda vaid ette. Natuke sammusime ja hakkasime teedmööda meiepoole minema. Tee peal oli jää ja ma ei saanud kuidagi talle seda päkapikumütsi pähe, panin selle kuidagi ühe kõrva külge. Läksime ja tegime nalja inimestele. Tüdruk sai ühe junnihunnikuga ka hakkama, mida issi pärast koristama pidi (ups :D). Mõned minutid veetsime seal ja ma mõtlesin, et teeks veel ühe au-traavi-ringi ja läksin lauluga furgooni taha ja hakkasin teiseltpoolt välja tulema, aga kuidas sa ilma hobuseta ikka mäest üles saad.. Ja nii ma sealt maast ennast leidsingi, otse seljapeale lendasin, perutamise tulemusena. Kuigi ta on koguaeg perutanud, olen ma alati selga jäänud. Istusin kuidagi vildakalt vms seal ja mats ma maas olingi. Jaaaaaaa Doll pani tuhatnelja kodupoole jooksu. Õnneks on see maa meil seal ~1 km ainult ja õnneks mingeid autosid vahepeal ei sõitnud. Alguses oli mul lõbu laialt, aga selg oli ikka jõle valus. Haige ju :( Argo viis meid issiga talli ja seal ta meid ootas.. aias hingeldades. Olin suht vihane ta peale, aga noh, mis teha. Võtsin kaitsmed ära ja nägin, et kaitse oli lumine ja verine :S Jube. Võtsin sadula ka ära ja palusin issil teda hoida, võtsin kabja üles ja sealt sõrgatsist ülespoole, kaitsme all olevas kohas oli nagu väike sisselõige. Ja verd veidi tilkus. Kui ma homme talli lähen, siis viin haavapuhastusvahendi ka sinna. Aga noh, õnneks ei longanud, ega midagi. Täiesti õnnelik õnnetus. Jalutasin temaga veidi, viskasin koplisse ja läksime maale tagasi. Kella viiepaiku läksime tagasi issiga, et hobused sisse viia. Viskasin u u d e künasse tema müslivärgi ja teistele hobustele andsin ka ja läksin järgi neile. Vilistasin veits ja nad juba olid heinakuhja juurest lahti, ootasid aia ääres. Alguses mõtlesin, et täna võtan Tigrise päitsete otsa ja tüdrukud tulevad järgi, jooksime nendega aiavärvasse (justnimelt jooksime, mina ees ja nemad ilusti kolmekesi reas järgi) ja näen, et issi teeb aiavärvaid lahti juba, hõikasin talle, et pane kinni, hobused on lahtiselt, aga siis mõtlesin, et tühja kah. Proovib ära. Jooksin siis otse talli ja neeed tüdrukud ilusti lupslups järgi. Nii tore oli! Siblisime veidike ja läksime koju.