25. märts

Üks proov veel sadulaga.
Eile küsisin Kadrilt paksu pehmenduse ja läksin koos sadulaga. Vahet ei olnud, ei liikunud ikka. KOle lugu. Alguses saime paremini liikuma, aga niipea, kui Tigris mujale läks, ei saanud me liikuma. Ühtede postide juures jäime seisma ja tee mis tahad, aga edasi ei liigu. Kadri abistas mind veidi ja võttis ta käekõrval liikuma. Nii kui Kadri eest kadus, jäime seisma.. Ja siis hakkab taandama, ja mitte mingisuguse jõuga teda edasi liikuma ei saa. Mõtlesin, et äkki asi on selles, et sõidame koplis? Võib-olla, kui väljapoole lähme, liigub ilusti? Ei tea..
Igastahes, saime heinarullini ja tagasi. Tagasi läks paremini ja peaaegu Kadri abita (no loogiline) Aga ikkagii. Kui sääre tugevamini vastu panin, hakkas kohe jalgu loopima. NÕME.

Vastikvastikvastik, minu pea on tühi..

Tagasilöök.

Nonii. Jah, muidugi, arva veel, et peale nii suurt puhkust sul hobune ilusti jalutab.

Igastahes, täna läksin suure hurraaga talli, tegin boksi korda, särkivärki ja siis natuke rääkisin Kadriga juttu ja läksin puhastasin Dollu ära. Hiljem viskas Kadri mu selga ja üritasin siis jälle tipatapatama minna. NO EI. Ei liigu. Tee mida tahad, aga tema ei liigu. Mitte kuhugi. Okei, taandas ta veits, aga see ka natuke. Täiesti ******. Kadri jamas vahepeal Tigrisega, kukkus alla ja perutasid seal.. AGA IKKAGI, E I L I I G U. isegi siis, kui Kadri ja Tigris ees läksid, ja Kalla ka ammu läinud oli, seisab tema ikka kohapeal. Mul viskas üle, tulin alla ja kõndisin temaga heinakuhjani. Läksin seal selga, ja..... ei liigu :'( akljdhkajdhkdsj. Siis veel hammustab mind jalast ja lööb tagant üles, lidutab kõrvu, mis iganes. Täiega masendav. Kuidagi saime tagasi talli ette, aga tuju oli suht nullis. Ma oli väga vihane.
Peale sõitu, ajasin ta minema. Siis seisin veits ja tips jooksis mäest alla minu juurde, no on pugejas :') Kuidas sa saad enam vihane olla?
Jooksutasime neid veidi ja Kadril süttis ladvas tuluke, et võiks mingi takistuse nikerdada. MÕned hetked möödas ja umbes 50 cm oli ees. Aga kumbki tüdrukutest ei avaldanud soovi hüpata ja siis lükkasime tavalisteks lattideks. Peagi jooksis Dollu üle, ja tegi väikese põrke. Esimene siin. Nunnu. Veidike tsillisin veel ja siis läksime Kadriga kutsude juurde.
Aa, ja see ka veel, et ma saan endale koera :)

Videod: http://toru.ee/profile/Heidih
Pildid: http://fotoalbum.ee/photos/Heidih/sets/713515

20.märts

Meil sai pool aastat täis :)
Selle puhul läksime Ingelaga talli ja viisime porksi talle. Ingela mängis fotograafi ja niisama mängis kanadega. Ma käisin Dolluga jälle jalutamas ja juba paremini. Jipikajee.
Nüüd liikus peaaegu, et ilusti säärega ja mõnus juhitav oli. Isegi traavi tegime natuke, mis mul maksa üle kopsu ajas. x)

Pildid panin ma ka kuskile.. a ma ei mäleta kuhu ^o) (A)
Igastahes, fotokas peaksid olema :)

Lõpuks 'sadulas'

Plaaan tüdrukule selga istuda, oli juba eile, aga kuna eile oli kole sombune ilm, siis tulid külmavärinad selga, kui pidin sõitmisele mõtlema. Kuid, täna ärkasin kindla teadmisega, et ma pean seda tegema.
Kella kolme-neljavahel olingi end juba Dollu selga sättinud, muidugi ilma sadulatta, ja üritasin seal siis midagi. Muidugi on ta pea kõik sõitmisekombed ilusti ära unustanud. Alguses ei saanud me hästi liikumagi. Muidugi oli süüdi selles see, et Tigris oli meie ees ja ei tahtnud üldse meid mööda lasta, isegi kui see oleks olnud mingitmoodi võimalik. Ajasin Tigrise liikuma ja liikusime heinakuhja poole. Saime sinna, ja jälle alguses- no ei liigu! Tee, mis tahad, aga ta ei liigu. Stekiga ma teda lööma ei hakka, suristasin sellega natuke, aga selle peale lidutati ainult kõrvu. Kohe alguses sain aru, et säärega surumisest pole abi, tugevamini surumisest veelvähem mitte. Muutub tundetuks, ja ta vehkis jalgadega ka, kui tugevamalt surusin. Siis hakkasin talle närvidele käima, et tal kopa ette viskaks. Harjutasime siis pea paremale-vasakule suunamist. Kui juba üsna mitu korda nii tehtud sai, astus ta lõpuks edasi. Saime hobustest eemale, ja jäi uuesti seisma -.- siis lisasin esijalgadele veits raskust- voilaa! liigub nagu õlitatult. Tips sai aru, et kõige parem on ikka minu meelejärgi olla ja siis saime ilusti peatuseid tehtud ja puha. Lõpp läks väga väga hästi ja ma olin õnnelik. Siiski ei unustanud ta kõike ära ja peatused olid superlux. Ta lõdvestas ennast väga hästi ja näis, et ma ei häirinud teda seal seljas väga palju. :))))))))))))

Tulevikuplaanid.

Eelkõige soovin saada nüüd sõitmisega järjepeale. Ilusateks ilmadeks sadula saada ja siis korralikult sõitmas käima. No muidugi segab õppimine ratsutamist ja see aasta veel eksam. Aga eks näeb mis saab. Suvel tahaks mingil võistlusel ka muidugi ära käia, aga ilma treeningutta- kuhu sa lähed niimoodi? Jumal kui kiiresti aeg läinud on. Ja ta on nii kaua seisnud, pinnas ei luba eriti midagi teha ka, teed on jääkirme all või siis uputavad. Ilma sadulatta on minul valus sõita tema seljas ja pole kus sõita. Niisama jookseb ta ise, eraldi jooksutama ei hakka. Praegu käingi niisama teda nunnutamas ja puhastamas ka aeg-ajalt. Ussirohu annab siis arst mingil ajal. Issand, sepa peaks kutsuma ka. Ma ei tea, keda kutsuda? Kas kutsuda siit samast Pikk (kui hästi ta teeb.. 8-)) või siis natuke kaugemalt natuke usaldusväärsem.. Pole õrna aimugi, vanematega ka seda arutada ei saa, sest nad ei jaga sellest midagi, muidugi nemad tahavad võimalikult odavalt läbi saada, aga ei saa :P

Suvel tuleb Dollik siis vanaema juurde ma arvan. Peab talle seltsilise(d) otsima ja kuhugi tallimoodi asjanduse ehitama. Peab mõtlema, mis süsteemiga me teeme. Kas vabapidamise moodi, või tallielu. St, et sellist suurejoonelist talli ei tee, vaid paariboksiga nö. välitalli, kus hobused saavad ise varju minna, kui tahavad. See variant oleks muidugi ideaalne. Ja siis see ka, et kas hobused hakkavad järgmine talv sama silo või heina. Silo muidugi parem, aga siis peab selle ostma.

Ma nüüd tõttan talli :) Mõnusad ilmad on ka suht.. :P

Tips on muahh.

Täna joooksid. (mobiiliga tehtud :/)

Mis siis, et peaaegu iga päev käisid hobustega õuepeal ja niisama Peeril tsillimas. Eks annab andeks, teadagi m i k s nad nii teevad. Nüüd elekter sees. LÕPUKS! :) Meil on usaldustase natuke tõusnud ja enam ei kõnni koplis ära, kui ma teda puhastama hakkan. Varem hakkas siiberdama edasi-tagasi. Ja jalgu annab ka korralikult, ei vehi nendega enam. Igaltpoolt saab ilusti katsuda ja ta on veel sõbralikum. Minuga vähemalt. Ma nüüd lähen kohe talli ja vb õhtul teen veel editi, kui midagi kirjutada on.

Sel päeval, kui ma tema seljast alla lendasin.. Teisel pool samas kohas. :D Pilt on mobiiliga fotolt pildistatud, niiet elab üle.. :)
nägemii.